Mida peaksid teadma aiamaja ehitamisel?

Mida peaksid teadma aiamaja ehitamisel?

Kui oled pidanud plaani alustada väikeehitise (puukuur, aiamaja, mängumaja vms) ehitamisega, siis peaksid silmas pidama seadusest tulenevaid nõudeid. Mida peaksid teadma väikeehitise ehitamisel?

Anna väikeehitisest teada

Alla 20m² ehitise kohta tuleb täita vormikohane taotlus, mingeid täiendavaid dokumente esitada pole vaja. Seega ei pea ootama pärast taotluse esitamist kohaliku omavalitsuse luba. Kohalikul omavalitsusel on küll õigus esitada täiendavaid nõudeid (näiteks asukoha suhtes, kui isik ehitab alale, kuhu ehitada ei tohi), kuid igakordselt nõuete esitamist muudatus ei eelda. Kui kohalik omavalitsus ei esita 10 tööpäeva jooksul täiendavaid nõudeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist.

Et tagada selle kohustuse täitmine, on ka ehitise omaniku kohustus ehitusseaduse §s 29 märgitud selliselt, et kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamisel tuleb tagada kohaliku omavalitsuse teavitamine väikeehitise püstitamise kavatsusest, kui teavitamine on nõutav. Teavitamine on nõutav detailplaneeringu koostamise kohustusega piirkondades ja ei ole nõutav detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel (nn hajaasustuses), ehk siis maapiirkondades, kus selliste ehitiste püstitamise mõju on vähem intensiivne.

20–60m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Väikeehitise ehitamiseks võib kohalik omavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti koostamist. Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. Kasutusluba on kohustuslik, kui väikeehitist kasutatakse elamiseks.

Teatis püstitamisest

Kehtivas seadusandluses on nõue esitada ehitise teatis viie tööpäeva jooksul pärast 20-60m² väikeehitise püstitamist. Samuti tuleb esitada ehitise teatis ka kuni 20m² ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamisel (s.t pärast seda, kui selline ehitis on valminud).

Samas, kui detailplaneeringu kohustusega alal on juba püstitatud alla 20m² väikeehitis ja sellest ei ole omavalitsusele teatatud, tuleks seda teha jätkuvalt võimalikult kiiresti.

Tabeli ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta leiad SIIT.

Üks ei saa teisi takistada

EhSi § 23 sätestab, kellele ehitusluba väljastada. Selle kohaselt esitab ehitusloa taotluse maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik, ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.

Vana Ehitusseaduse kohaselt pidid mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Samas ei saanud ehitise kaasomanikud ehitisele kasutusluba taotleda, kui üks kaasomanikest keeldus vastava taotluse esitamisest ja seda ka juhul, kui keeldumine kasutusloa väljastamise taotluse esitamisest oli põhjendamatu.

Ehitusseaduse kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba, seega takistab ühe omaniku keeldumine ehitusloa alusel ehitatu kasutamist. Samas kehtib kaasomanike vahel ühisusesuhe, mille raames on kaasomanikud kohustatud arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega.

Nimetatud probleemi lahendamiseks on seadust täiendatud selliselt, et kasutusluba võib taotleda ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Aknad ja aiad

Näiteks aknaid saab aga vahetada ka niisama, ei ole vaja omavalitsusest luba küsida.

Nimelt ei peeta reeglina ehitamiseks üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus korteri piires välimiste avatäidete (eelkõige uste ja akende) asendamist (vahetamist), kui ehitise välisilme ei muutu.

Samas on kirjalik nõusolek kohalikust omavalitsusest akende vahetuseks vajalik siis, kui elamu, kus aknaid vahetatakse, asub detailplaneeringu alal miljööväärtuslikus piirkonnas või kui vahetatakse korterelamu aknaid ja seeläbi muutub ehitise välisilme (näiteks vahetatakse korraga kõik elamu aknad). Kõikide muude ehitiste puhul on akende vahetuseks vajalik ehitusluba.

Aedade püstitamiseks ei ole luba ega nõusolekut vaja hajaasustusega piirkondades või tiheasustusega aladel, kui paigutatakse piirdeaedu, mille püstitamiseks ei ole vaja teha kaevetöid. Kirjalik nõusolek aia püstitamiseks on vajalik tiheasustusega aladel (detailplaneeringuga aladel), kui aedade püstitamiseks on kaevetööd vajalikud.

Täiendavad kohustused

Ehitise tehnoseadmete muutmiseks või kogu tehnosüsteemi tehniliselt samaväärsega asendamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Tehnosüsteemi osa vahetamisel luba või nõusolekut vaja ei ole.

EhSi § 29 on järgmised omaniku kohustused: ajutine ehitis tuleb lammutada ehitise kasutamise aja lõppemisel. Omanik peab tagama, et ehitise püstitamisel peetakse kinni maakorralduslikest, tuleohutus-, keskkonnakaitselistest või muudest õigusaktidega kehtestatud nõuetest, omaniku kohustus on tagada energiamärgise olemasolu ja selle üleandmine. Omanik peab korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle.

Avariide ja õnnetusjuhtumite puhul peab omanik teavitama tehnilise järelevalve ametit.

Kuni 20m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise püstitamine

1) Täida nõuetekohane sooviavaldus ja teata kohalikule omavalitsusele

Nii peab isik väikeehitise püstitamise kavatsusest teatama kohalikule omavalitsusele, samuti kirjeldama ehitise asukohta (asendit) krundil.

Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Selleks esita vormikohane taotlus ehitise püstitamiseks ja lisa ehitise asukoha kirjeldus krundil. Esitatud paberid vaatab omavalitsus koos päästeametiga üle 10 päeva jooksul.

Detailplaneeringu kohustuseta aladel teatist esitama ei pea. Kehtestatud detailplaneeringute kohta saad informatsiooni kohalikust omavalitsusest või detailplaneeringute registrist.

2) Oota vastust ja püstita

Kui kohalik omavalitsus ei esita väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist.

3) Anna teada ehitise valmimisest

Pärast seda, kui ehitis on valminud, esitab ehitise omanik ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed. Teavitamine on nõutav detailplaneeringu koostamise kohustusega piirkondades.

20–60 m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamine ja kasutamine

  • 20–60 m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamiseks tuleb tasuda riigilõiv.
  • Väikeehitise ehitamiseks võib kohalik omavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti koostamist.
  • Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba.
  • Kasutusluba on kohustuslik, kui väikeehitist kasutatakse elamiseks.

Väikeehitise püstitamist piirab:

  • ehituskeeluvöönd (reeglina 5 m krundi piiridest sissepoole; ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada naabri kirjaliku nõusolekuga);
  • krundi suurim lubatud hoonete arv;
  • krundi suurim lubatud täisehituse pindala;
  • suurim lubatud kõrgus 5 m.

Seega on väikeehitise ehitamisel detailplaneeringu kohustusega alale ehitise omanik kohustatud (v.a kasutusloa taotlemisel) viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates esitama vallavalitsusele vormikohase teatise püstitatud ehitise kohta.

Kirjaliku nõusoleku taotluse, ehitusloa taotluse, kasutusloa taotluse ja teatise vormid leiad internetist ehitisregistri kodulehelt või kohalikust omavalitsusest.

Allikad: MaalehtEhitusseadusAiamajad

Ostukorv